Ma olen eelnevatel aastatel olnud kohutavalt jõulude vastu ja nüüd sain aru miks- ma jäin alati kinkide mõtlemisega nii hiljaks, et see tekitas minus suurt stressi. Otsustasin, et see aasta 100% alustan varem. Täna ostsime veel paar kinki ja kõik on pakitud. Sellega seoses ehk annan paar ideed:

•  Maximas on hetkel MEGA soodukad! Saapad -30%, Loreali ja Tafi tooted -40%, kõik maitseained -25% ja seal oli neid pakkumisi nii nii palju. Mina skoorisin päris mitu asja, isegi talvesaapad sain 17 eurtsi eest. 

• Samuti vennapoja kinki käisime vaatamas Karupoeg Puhhi laos, kus on hinnad konkreetselt poole odavamad kui mujal. Jalutasime seal julgelt tunnikese ringi ja lahkusime asjaliku kingitusega. Seal oli nt see kutsa, kes sinuga lobiseb kui sa kehaosasid vajutad, 34€. Kas see muidu mitte mingi sadamiljon ei maksa? :D Üks puldiga juhitav robot, mida me just jukus vaatasime ja maksis pea 200€, oli katkise pakendi tõttu 64€. Ma olin päris lähedal, et see endale ise osta... Saime Elsa kinkepaberi ka!!

• Seoses elukaaslase vennaga sattusime kaup24.ee lehele ja ma olen positiivselt üllatunud, et sealt võib leida nii palju erinevaid asju hea hinnaga. Endale skoorisime sealt jõulukaunistusi olematu hinnaga. Oleks pingutanud, oleks kogu pere kingid sealt kätte saanud. 

• Sattusin nädalavahetusel Halensi kodulehele ja sain oma unistuste jope 39€ eest. Muidugi oli mul kinkekaart ka... Maksin ikka väga vähe kokkuvõttes. Ehk üks tore jõuluidee keegi mõnusasse jopesse mässida?! Kui kätte saan, siis sheerin teiega ka pilte.

• Tegin muidugi tellimuse Aliexpressist ka. Lootusi ei hellita, aga loodan et asjad jõuavad enne jõule. Valisin endale ja ühele kingisaajale siuksed vahvad prossid: LINK. Veel üks kaunis leid on see käekell: LINK.

Jõulukinkide pealt olen ma mega rott ja ei näe mõtet miks peab asi olema hullult kallis. Sel aastal panustasime vajalike asjade peale. Kuna meie mõlema perekonnad hõlmavad ca 6 liiget, siis hinnapiir on meil ka pisike ees ja mul hea meel, et ma suudan leida normaalse hinnaga asju igaltpoolt. Muidugi ma ei suuda ära oodata, millal kuusk tuppa tuua ja jõulufilme vaadata! Meie teised jõulud koos, niinummi.
Seoses selle jõulude hirmuga läksin hoopis Revalisse trenni ja kavatsen oma 10kg alla võtta enne mai kuud, sest siis ootab mind veel üks reis ees, juhhhuuu!!!

Täna ostsin poest juuste triibutamiseks mõeldud komplekti. Marek sikutas sellest lollist mütsist mu juukseid 3 tundi läbi. Lõpuks ma vihastasin valu töttu ja läksin värvima

Eelmisest postitusest on omajagu möödas.  Ma olen tagasi reisult ja isegi päris motiveerituna ja rõõmsana! Ausalt öeldes ma olen nii õnnelik, et me selle otsuse vastu võtsime ja läksime sinna. See muutis meid palju lähedasemaks ja ma olen kuidagi palju rahulikum. Igast päevast ma eraldi ei hakka rääkida, aga käisime palju matkamas, poodides kolamas, tegime vesipiipu, olime rannas, sõime rämpsu, ostsime rulad ja kruiisisime ringi, käisime nudistide rannas, sõime kaheksajalgu (ok Marek sõi), saime kebabi putka omaniku parimateks sõpradeks, läksime vara magama ja käisime maailma parimas restoranis, kus ma endale suitsulõhet tellisin ja pidin nutma hakkama....sest ma ei söö seda. (?!?!)

Me filmisime ja tegime pilte päris vähe. Ausaltöeldes ei olnud tunnet ka, et sooviks nüüd iga jumalama hetke jäädvustada.

Tegin meile esimesel õhtul mõnusa pasta...mmmmm!

Need trepid olid um 5x järsemad kui pildil tundub...

Nüüd oleks vist paslik öelda, et kolmapäeval pakin ma oma väikse koti ja lähen Hispaaniasse päikest nautima ja akusid laadima.

Also tulin ma töölt ära ja nüüd ootan mingit ilmutust, mis ütleks mis mu elust edasi saab. (naliiii ma lihtsalt ei tea mida edasi teha)

Ma tegelt ei garanteeri, et ma üldse sealt Barcelonast tagasi tulen. Sulandun massi ja elan latiino elu :P

Ma olen kadunud olnud ja seda päris pikalt. Ma olen kogust maailmast end mõneks ajaks eraldanud ja veedan oma päevi enam mitte nii armsas voodis. Ma olen olnud nimelt varsti juba kaks nädalat haige ja ma olen nii tüdinenud sellest. Esialgu pidasin end tugevaks hingeks ja käisin tööl ning surusin alla selle peapöörituse ja hingamisraskused. Lõpuks, kui ma Comedy Estonia ajal lihtsalt leti all hinge hakkasin heitma, sain ma aru, et see pole enam naljakas. 

Kuna laupäeval olid võistlused, siis hoidsin kogu oma energiat selle tarvis. Terve päeva seiklesin ringi talvejope, mütsi ning salliga. Võistlused olid toredad, nagu ikka. Kahju, et hooaeg juba läbi on. Alles nagu algas.
  Õhtu lõppes meil kell seitse hommikul ja selleks ajaks olin ma veendunud, et Tartu Shooters on üks kõige haigem imelikum koht, kus ma käinud olen. Note to myself: ära mine peole inimestega, kes on äsja lahku läinud.  Mul hakkas nii kahju sellest Fastersi teenindajast, kes nutma hakkas leti taga. Lasime üle 3 taksot. Kvissentali jõudes oli mu hääl kadunud ja jõudis kohale reaalsus- me veedame oma öö autos. See oli hetk, kus ma südamest hakkasin meie Ladat igatsema, sest see läks nii kiiresti soojaks.

Koju jõudmine oli maailma parim asi. Ja mul oli nii hea meel, et hea pidu ei nõua (palju) alkoholi. Mul oli tore. Tartu oli imeline, nagu ikka. Ja ma olen veel haigem. Varsti ehk kirjutame jälle.

Pool aega Shootersis