Kaalutõus: 6,7kg
Käisime reedel täitsa spontaansel kohtingul Rucolas ja pildistamas kahekesi. Tellisin endale ühe imehea kanapasta, hiljem Mareki pitsat proovides natuke kahetsesin, sest see tuletas meelde seda ehtsat Itaalia pitsat, mida ma Borettos sain! Itaalias oli põhiline muidugi see, et pitsaga tuli alati suur kausitäis silo, mida endale peale kühveldada. Oiiii kuidas mina endale seda ruccolat võiks pitsale peale panna!!
Unistasime Itaaliast, rääkisime erinevate riikide teeninduskultuuridest ja lihtsalt nautisime õhtut. Pean tegema suure virtuaalse pai Rucola teenindajatele! Oleks vist veider olnud päriselt neid paitada? No üle mõistuse armsad inimesed. Selline peaks olema igalpool teenindus. Toit jõudis ka inimeste rohkust arvestades väga kiiresti lauda.
Pildistama minnes suutsin ma muidugi kivi peal libiseda ja endale põlve kõhtu kukkuda. Mina ausalt ei tea kuidas mul a l a t i selliseid asju juhtub! Kui midagi ei juhtu, siis on imelik. Aga pildistamine natuke ikka ebaõnnestus, sest olime teinud valearvestuse ja sinna randa enam päike ei paistnud. Kuna Marek oli hommikul kella viiest Haapsalus tööl olnud, siis ei olnud meil ka energiat rohkem teise randa minna.
Oma uuest rasedusnädalat ei oska ma miskit pajatada. Kulgen vaikselt ja veeren mööda tänavaid. Lapsed keeravad ennast kuidagi väga naljakalt ja tüdruk on end peaga niimoodi parkinud, et saame talle pai teha. Poiss lööb niisama jalgu läbi kõhu, haara või kinni sellest. Vaesekesed luksuvad ainult kordamööda koguaeg. Natuke ei suuda enam ära oodata sünnitust, errrriti, kui kaks sõbrannat nädalase vahega on sünnitanud ja need lapsed ülemõistuse ilusad ja armsad on!
Varsti ilmub meie remondipostitus ka! Me lähme nüüd merele, loodan teile toredaid pilte sealt tuua.

Sümptomid: põiepõletik
Käisime reedel täitsa spontaansel kohtingul Rucolas ja pildistamas kahekesi. Tellisin endale ühe imehea kanapasta, hiljem Mareki pitsat proovides natuke kahetsesin, sest see tuletas meelde seda ehtsat Itaalia pitsat, mida ma Borettos sain! Itaalias oli põhiline muidugi see, et pitsaga tuli alati suur kausitäis silo, mida endale peale kühveldada. Oiiii kuidas mina endale seda ruccolat võiks pitsale peale panna!!
Unistasime Itaaliast, rääkisime erinevate riikide teeninduskultuuridest ja lihtsalt nautisime õhtut. Pean tegema suure virtuaalse pai Rucola teenindajatele! Oleks vist veider olnud päriselt neid paitada? No üle mõistuse armsad inimesed. Selline peaks olema igalpool teenindus. Toit jõudis ka inimeste rohkust arvestades väga kiiresti lauda.
Pildistama minnes suutsin ma muidugi kivi peal libiseda ja endale põlve kõhtu kukkuda. Mina ausalt ei tea kuidas mul a l a t i selliseid asju juhtub! Kui midagi ei juhtu, siis on imelik. Aga pildistamine natuke ikka ebaõnnestus, sest olime teinud valearvestuse ja sinna randa enam päike ei paistnud. Kuna Marek oli hommikul kella viiest Haapsalus tööl olnud, siis ei olnud meil ka energiat rohkem teise randa minna.
Oma uuest rasedusnädalat ei oska ma miskit pajatada. Kulgen vaikselt ja veeren mööda tänavaid. Lapsed keeravad ennast kuidagi väga naljakalt ja tüdruk on end peaga niimoodi parkinud, et saame talle pai teha. Poiss lööb niisama jalgu läbi kõhu, haara või kinni sellest. Vaesekesed luksuvad ainult kordamööda koguaeg. Natuke ei suuda enam ära oodata sünnitust, errrriti, kui kaks sõbrannat nädalase vahega on sünnitanud ja need lapsed ülemõistuse ilusad ja armsad on!
Varsti ilmub meie remondipostitus ka! Me lähme nüüd merele, loodan teile toredaid pilte sealt tuua.

No kas mul pole mitte üks modellimõõtu härra?!