Olen Marteniga haiglas, sest vaevleb teist päeva 40,3 palaviku käes. Saime just diagnoosi- kuseteede ja/või neerupõletik. Ma olen nii magamata, õnnetu ja annaks kõik, et tema valu ära võtta endale. Või ühe peatäie nutta, sest igatsen nii meeletult Rosannat. Ta oli eilse öö Mareki vanematega, et me saaksime 100% Marteniga olla. See osutus heaks ideeks, sest me olime praktiliselt terve öö palavikus Marteniga üleval. Nüüd läks Marek ka sinna ja Rosannal on seal mõnus, saab aias ja suures majas ringi chillida, palju inimesi ja tähelepanu. Kardan, et ta hinges ka segadus, sest nad pole Marteniga üle paari tunni üksteisest eemal olnud kunagi. Minu beebikesed...

Köök
Seda kööki nähes pidin ma nutma hakkama. Ma ei teagi, kas pigem mälestustest või sellest, kui õudne see oli. Väiksena istusin ma selle sama köögi põrandal ja mängisin sel ajal, kui vanavanaema tegi suitsu ja kuulas Kuku raadio uudiseid. Siis olid seinad rohekad. Nüüd aga olid seinad tõmmatud värvitava tapeediga üle ja mööbel oli päris logu. Leidsime mööblile uue kodu- üks noormees viis kõik kapid minema. Pliidi ja mikrolaineahju andsime ühtedele abivajajatele täitsa niisama ära.  Köögis olevad toolid läbisid uuenduskuuri. Kraanikauss oli sellises väikses koopas ja selle otsustasime tuua pinnaga samale joonele. Köögimööbel on pärit osta.ee'st ja ma arvan, et selle maksumus oli mingi... 300-400 eurot. Kraanikausi saime naabritelt, segisti mu emalt (tal lihtsalt seisis uus korralik segisti kodus :D). Kuna see on meie ajutine kodu, siis sobis meile ka veidi soodsam köök. Põrandal on plaadi materjalist parkett (kui loogiline?!). Aga kööki ideaalne põrand! Muidugi ma pesen seda umbes 2-3x päevas. Toolid on nüüd punaseks värvitud ja laud on ka sisse toodud. Viimane pärineb Mareki vanemate kuurist.

Toolide lõpptulemus

Vannituba
Vot see on kogu korteri kõige kallim ruum! Lausa pool kulust läks siia. Meid ootas ees midagi täiesti jõledat. Ma pole tõesõna sellist pornot oma elus näinud. Lammutasime kõik maha- põrandad praktiliselt mädanesid. Ladusime ise nurga, saime kasutatult vannitoalaua koos valamuga 50€ eest mille lõikasime endale sobivaks, pesumasina saime uuena tutvuste kaudu 125€ eest, duššinurga plaadid on sõprade remondi jäägid ning põrandale läks puiduimitatsiooniga plaat, mis läheb ülejäänud korteriga hästi kokku. Peegel pärines esikust, seega jälle väike sääst.

Vannitoa põrandal oli linoleum, mille alt tuli selline asi välja...õudne!

Duššinurga tellised olid omavahel vahuga kinnitatud. Sellist asja pole mu silm enne näinud!

Esik
Seinad olid päris jubedas seisus. Näiteks see lülitite ümbrus oligi selline, kui eelmine üürnik välja kolis. Me polnud siis veel midagi lammutama hakanud. Esimese asjana võtsime igalt poolt tapeedi maha ja seejärel hakkasime pahteldama seinu ja nurkasid tasaseks. Värvisime seinad valgeks, ehitasime väikse garderoobi nurga ja panime Jyskist ostetud peegli seina. Muide, ma soovitan osta päris peegli. See Jyski oma moonutab nii kohutavalt pilti.

Siin polnud veel peeglit ja garderoobi tehtud.

 Elutuba
Piltidel ei tundu üldse nii hull, kui reaalsus oli. Põrand oli väga pekkis ja tapeet seintes koledalt pandud. Me otsustasime ukse üldse vahelt ära võtta, see tegi ka ruumi suuremaks. Värvisime kaks seina valgeks ja kahele panime tapeedi, mis hiljem väga lolliks ideeks osutus- lapsed nokkisid selle lahti. Seinte pahteldamine oli päris hull töö, sest nii suur pind oli vaja täiesti tasaseks saada.
Tänaseks päevaks meil enam teleka kappi ja väikest telekat pole- ostsime uue teleka ja panime selle seina peale. See andis kõvasti põranda ruumi rohkem juurde. Samuti panime diivani kohale Kukupesa postrid, mis selle tühja seina ilusti ära täidavad. Diivani ostsime Konverteri poest Lasnamäelt 175€ eest, teleka kapp oli alla saja vist.





Väga suureks abiks meie korteri remondil oli meie perekond ja sõbrad. Minu ema mees käis ja pahteldas, Mareki isa oli väga suureks abiks vannitoa ja kõigega, mina koos emaga tapeetisin kuni ma pidin "kodusele ravile" jääma, meie sõbrad Sandra ja Elmo koos Sandra isaga olid tohutuks abiks! Nimelt nädal enne laste sündi võtsid nad ohjad üle ja ütlesid, et korter on vaja saada valmis enne, kui lapsed sünnivad. Meie tulime sünnitusmajast otse oma uude koju- mis oli mulle üllatus!
Meie sõbrad ja pere olid kõik meie asjad siia kolinud, et meil poleks muud teha, kui oma kodu nautida. Näiteks diivan oli elutuppa jõudnud kõigest viis minutit enne meie saabumist. See oli minu elu kõige ilusam kingitus! Ma nutsin lihtsalt pool tundi järjest, sest see läks mulle nii hinge. Näha, et minu lähedased on sellist vaeva näinud meie heaolu nimel. Veelkord- suur suur aitäh!

Keda huvitab, siis kogu korteri remondi maksumus oli natukene üle kolme tuhande. Seal on sees ka köögimööbel, WC pott, segistid jne jne jne.


PS! Tegin endale Facebooki lehe ka blogile, sest enam postituste update Instas pole ja oma Facebooki profiili hoian ma võimalikult tühjana :) LINK SIIN või paremal asuva Facebooki ikooni all :)

Ma ei ole Body&Mind trennidega väga sina peal. Ma tunnen ennast alati nagu purjus puu ja ma ei paindu üldse! Pool trennist ma lihtsalt naeran omaette, sest ma olen nii saamatu. Aga kuna mul selg on rasedusest ja pidevalt (ja valesti) laste tõstmisest väga valutama hakanud, siis mõtlesin ikkagi minna ja anda BodyBalanceile uue võimaluse.

Mnjah, emotsioon oli ikka sama- ma olin nii koba! Mul on tasakaal lihtsalt null. Lõpuks kui hakkasin keskenduma sellele, et ma suudan, oskan ja keskendun, siis ei kukkunudki nii palju ümber kui enne. Kuna eelneval päeval oli mul väga hull kahetunnine jõusaali treening olnud, siis päris paljud lihased andsid end tunda. Ma ütleks, et ma pole ennast ammu nii hästi tundnud kui peale BodyBalancet! Mu selg ei valutanud üle mitme kuu, mu lihased said mõnusa venituse. Kes teab, ehk lähen isegi tagasi sel nädalal.

Tahaks veel hirmsasti BodyPumpi minna, sest uus kava peaks väljas olema. Aga need ajad ei klapi mulle kunagi! Ma nii tahaks, et People Fitnessis oleks ka võimalus hommikul vara rühmatrennis käia. See oli põhjus, miks MyFitness mulle väga meeldis- hommikul kell 7.15 oli Combat või Pump. Ma sain enne Mareki tööpäeva ära käia ja päev oli mõnusalt alanud. Nüüd on mul ainuke võimalus peale tema tööpäeva käia ja tihti on trennid täpselt nii, et nibinnabin jõuan. Aga alati on natuke paha tunne tormata uksest välja kohe kui ta jõuab. Tal pole isegi aega lülitada end ümber kodu lainele, süüa ja pesta. Hetke ehk isegi hinge tõmmata.

Muide! Mu suhkruvaba kuu on siiani üsna edukas olnud, möödas on kümme päeva ja hetkel ei isuta ka enam suhkru järgi. Kirjutan kuu möödudes lähemalt tulemustest ja enesetundest. Kaalus ja näonahas igatahes asi kajastub väga tublisti!

<3

Kaksikud saavad kohe laupäeval aastaseks, täiesti uskumatu! Millal see juhtus!? Mul tuleb väike nutt peale. Teen varsti kokkuvõtva postituse Emmede Klubi blogisse nende esimese eluaasta kohta. Kuna meil oli plaanis nende õigel päeval Tartus võistlustel olla, aga see ikka ära jäi, siis palun soovitage kohti, kuhu minna kahe aastase hulluga? 
Mõtlesime H2O Veekeskusesse minna ja seejärel sööma. Õige sünnipäevapidu sõprade ja sugulastega on hoopis järgmine nädal, seega see nädalavahetus midagi suurt ei tahaks teha :)