Enne laste sündi olin enda jaoks paika pannud, et ei mingeid odavaid plastikust mänguasju ja kastide kaupa lelusid mille hulgast laps lõpuks ei oskagi valida. Minu seisukohad on olnud kõigile üsna selged ning neid austatakse väga, mille üle mul on ääretult hea meel! Ent ühel hetkel avastasin, et meie lastel polegi mänguasju. Kuidas nii juhtus?
Lastel oli beebina paar närimislelu, haaramiseks mõned pallid ja kaks kaisukat, millest nad endiselt huvitatud pole. Ajapikku tekkis meile veel asju juurde - ostsime Rodomarist toredad tähtedega klotsid ja järelturult värvilised klotsid, millest torni laduda. Ma pidin need lõpuks ära panema, sest lapsed polnud neist huvitatud ja pigem lihtsalt loopisid neid, mis on päris ohtlik. Kui nad natuke rahulikumaks muutuvad, siis toon need jälle välja.
Sünnipäevaks soovisime lastele raamatuid ja puidust mänguasju ning ma olin nii sillas neist asjadest, mis kingiti. Minu isiklikud lemmikud on järelveetavad ja eeslükatavad mänguasjad. Viimane ka laulab. Lapsed ei saa nende otstarbest eriti aru ja mängivad nendega niisama, mitte ei lükka/tõmba neid. Küll ajaga õpivad!
Kingitud raamatuid vaatame ainult koos. Mänguasjakasti või üldse käeulatusse ma neid jätnud pole. Sel lihtsal põhjusel, et mul on natukene kahju, kui nad neid liiga intensiivselt lehitsema ja peksma hakkavad, mis Martenil vahest kombeks on. Mul süles olles näitavad nemad näpuga ja mina ütlen millega tegu on. Rosanna võiks niimoodi tunde raamatuid vaadata ja uurida. Lemmikuks on meil "Suur sõnade raamat. Vaata ja paita!". Olen mõelnud neile unejutu lugemist, aga nad jäävad nii tublisti õhtuti magama, et ma ei tahaks seda rütmi rikkuda. Küll loeksin ma neile meeleldi mõne loo enne und diivanil kaisutades.
Oleme käinud lastega mängutubades ja nad kukuvad peaaegu lausa rõõmust pikali - nii lai valik asju! Kõiksugused pealeistutavad autod on hitt. See on meil ka kodus olemas. Neile meeldib väga pallimeri, aga ma keeldun seda koju ostmast - ma ei jaksa neid palle korjata! Las see jääda mängutoa võluks. Meie Emmede Klubi vestluses sain soovitusi, mida selles vanuses lastele soetada. Madiken leidis, et nukuvanker on selles vanuses laste seas suureks hitiks. Ma otsisin pikalt järelturult, kuid mulle tundus nadi maksta 15€ üsna väsinud vankri eest. Andsin alla, sest kuskil ei tundunud olevat ilusaid ja odavaid isendeid. Jalutasin peale trenni kiirelt poodi üht asja ostma ja läksin laste mänguasjade vahest läbi, et jõuludeks inspiratsiooni ammutada. Ja mida ma näen - vihmavarjuks käiv käru ja kõigest üheksa eurot! Ma olin nii rõõmus.
Jõuluvana toob lastele kuuse alla Ikeast mänguköögi ja selle tarvikud. Potid ja pannid andsin neile ühel päeval kätte ja nad olid nii rõõmsad! Nüüd segavad nad seal pidevalt oma mänguasju ja peksavad potte omavahel kokku, et me kindlasti kuulmise juba varakult kaotaksime. Üldiselt on õnneks mõne uue mänguasja soetamine neid rohkem tegevuses hakanud hoidma ja nad ei ole enam nii palju mu küljes kinni kui varem.
Samas mõtlen, et ehk see nii-öelda seljas aelemise aeg, kus nad polnud nõus üldse oma asjadega mängima, oli tingitud läheduse vajadusest? Mitu kuud keeldusid nad oma asjadega mängimast, röökisid KOHE, kui ma teise tuppa/wc-sse/kööki julgesin minna. Nüüd on neil ka oma tuba, kus nad enamasti mängida tahavad, sest hoolimata pereisa astmast, ostsime nende tuppa sooja vaiba. Ja seal peal on kordades mõnusam istuda kui külmal põrandal! Nüüd tunnen, et võiks olla veel mõned Lego Duplo klotsid, sest lapsed näitasid Gleni sünnipäeval nende vastu väga suurt huvi üles.
