Mul on hea meel, et 2019 aastal on keskkonnateadlikum eluviis igas peres juba tavaks saanud. Me teeme igapäevaselt teadlikumaid valikuid oma ostudega ning tahame olla kindlad, et kasvõi see pisikene panus meie poolt säästab meie planeeti. Info ja teave selle kohta on kõigile nii kättesaadav, et pole ilmselt kedagi, kellele tuleks uudisena kilekottide või kohvitopside kahjulikkus. Ometi on mul päris palju vastuolulisi kampaaniaid teele sattunud ja siit on mu küsimus ettevõtetele ja suunamudijatele- kui teil on olemas hääl, siis miks seda mitte kasutada nõnda, et mõelda meie planeedile..?
2017 valdav enamuse aastast olin ma taimetoitlane just keskkonnast tulenevatest probleemidest. Sellega käis käsikäes ka pakendite oluline vähendamine meie igapäevases elus. Näiteks saatis mulle Britt Prantsusmaalt meigi eemaldamiseks lapid, mis on pestavad. kaks aastat hiljem on need viis lapikest ikka igapäevases kasutuses! Kohvitopsid asendusid termosega, veepudel oli endal alati kaasas. Muidugi ei ole ma siinkohal mingi pühak ja mu reegel, et ilma oma topsita kohvi ei osta, on vahepeal läinud vett vedama.
Ma olen olnud kogu elu üpris juut ja see on keskkonnale siiani teinud väga suure teene. Ma ei näe vajadust vahetada mingit asja enne, kui ta on täiesti ära kulunud. Topiline pluus? Topieemaldajad on olemas, kui seda pole, siis vana raseerijaga saab edukalt topid eemaldada. Luitunud ja väsinud riided on ideaalsed mulle koduriieteks- elan ometi majas ja tihti toimetame aias, värvime midagi ja nii edasi. Nüüd suure kaalulangusega tuli mul välja vahetada sisuliselt kogu garderoob ja mul on hea meel, et enamuse mu vanadest riietest said koha sõbrannade riidekapis. Endale uued asjad soetan ma järgemööda, enamus on tulnud siiski Paavli Angaari müügist, kus hinnad on kuni 1€, ema riidekapist, Humana sendipäevadelt ja mõned üksikud asjad ka uuest peast kiirmoest. Mulle meeldib mõte, et kui ma ostan taaskasutusest endale pluusi mis sinna jõudes on korralik, püsib ta ka minul kaua korralik. Ja see on end täiesti ära tõestanud.
Üritan sama teha ka laste riietega. Ükspäev naersime, et Marteni püksid kuulusid algselt Andra pojale, siis Kätlini pojale ja nüüd on need meie käes. Ja siit edasi lähevad nad veel ilmselt ühe ringi, kui mitte rohkem, sõbrannade lastele. Marteni enamus pluusid ja suveriided ongi just nende kahe käest tulnud ning Rosannal on terve kapp riideid täis meie tuttava lapselapselt ning isa naise lastelt. Muidugi sinna hulka kuulub ka uuest peast kiirmoest soetatud riideid, sest üht spetsiifilist asja otsides ma lihtsalt ei jaksa minna kuhugi tuulama. Aga samas ei ole minu jaoks kunagi olnud oluline, et lastel oleks mingitsorti moega kaasas käivad riided. Kuna nad nüüd juba väga palju soovivad ise endale riideid valida, siis on pigem just äge näha mida nad välja suudavad mõelda. Ja nad on lapsed! Mis vahet seal on mis neil seljas on seni kuni neil on puhtad riided, ilmastikule vastavad riided ja mugav. Seega ma ei ütle, et ma olen super eeskujulik, aga lasteriiete puhul olen ma küll suutnud teha keskkonnale väikese teene ja ka iseenda rahakotile.
Ma hindan meeletult seda, et meie kodus oli sees palju tammepuidust mööblit. Asju, mis päriselt kaua kestavad. Samuti olen ma saanud nii häid ideid ja leide, mis on mulle ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid eurosid kokku hoidnud. Tahtsin ehitada uut terrassi, kuid tegime hoopis vanad lauad ümber, ehitasime kodus leiduvatest materjalidest uue aluskarkassi, kulu oli ainult kruvide, lihvimispaberi ja õli näol. Ja tulemus sai suurepärane! Samuti ehitasime terrassi jääkidest lastele mänguväljaku. Liumäe saime tasuta, kõik muu oli kodust leitud. Lasime aga lihvijaga kõik üle ja tulemus on neile täpselt paras! Kunagi ehk teeme asja ka visuaalselt ilusaks, aga see pole hetkel nii oluline. Laste siiras rõõm on number üks!
Hiljuti nägin, et Promotys on käimas kampaania, et promogem uusiStatoili Cirkel K kohvitopse. Tõepoolest- need on ilusa disainiga! Aga samal ajal on tanklas sees kampaania, et oma topsiga ostes on kohvi odavam. Miks mitte siis juba luua päris topsid, mis kestavad aastaid, ja promoda neid? Et miks me astume neis olukordades sammu tagasi ja ei mõtle sellele mida see endaga kaasa toob. Kurb oli lihtsalt näha Promoty lehel kampaaniaid üksteise all, kus üks kutsub ühekordset kohvitopsi promoma ja teine pakub võimalust testida ja arvutada taaskäideldud materjalist loodud moodi. Või kui tõesti neid kohvitopse promob inimene kes eelnevalt on kätt rinnale tagudes öelnud, et keskkonda tuleb hoida. Mnjah.
Enne asja soetamist mõtle, kas sa ehk saaksid seda kuskilt rentida, laenata või taaskasutatult osta. Näiteks kõiksugused fotoshootide jaoks riided on renditavad, ürituste korraldusel kasutatavad nõud, dekoratsioonid... Kõike saab! Ja su rahakott tänad sind meeletult nende asjade eest, samuti keskkond.
Täiesti teine teema on veel massiivne prügi maha loopimine. Mu peaaegu kolmesed lapsed käivad ja ohivad, et miks on prügi maha visatud ja viivad selle lähimasse prügikasti. Samas on täiskasvanud inimesed kellel ongi ükskõik mis saab auto aknast välja visatud jäätisepaberist. Mõtled küll, et täiskasvanu peaks rohkem mõistma selliseid asju, eriti kui on veel toodud välja faktiliselt, et see kahjustab meie planeeti, reostab keskkonda. Ja siis on väike kolmene kes teab lihtsalt, et see on vale ja suured inimesed on rumalad, et nad nõnda teevad. Nemad ei vaja fakte, nendele piisab teadmisest, et see pole okei. Miks me siis peame vanemale generatsioonile nõnda põhjalikult selgitama ja tõestama, et nende teod on suur osa sellest.. Hästi kurb on. Palun rääkige oma lähedastele seda, et enamus jäätmejaamad võtavad suurel hulgal asju vastu tasuta. Sa ei pea minema selleks prügi metsa alla loopima, kappe põletama või pesumasinat tee äärde jätma. Me viisime näiteks 2000kg telliskive ära jäätmejaama ja maksime selle eest viis eurot. Siin on näiteks Harku valla kohta tasuta äraviidavad asjad.
Loomulikult ei ole ma sugugi eeskujulik, sest aeg-ajalt rändab mu autosse ühekordne kohvitops (mida ma siiski kasutan ribadeks), suure januga ostan veepudeli poest, oma koti maha unustades olen ostnud kile- või paberkoti. Riideid olen ostnud emotsiooni ajel, seda kahetsenud ja selle ära andnud/edasi müünud ehk mõtlematut prügi tekitanud. Keegi pole ideaalne! Aga siiski omades häält, mis kajab tuhandeteni, võiks mõelda mille eest seista ja mida Sina ära teeksid sellega.
2017 valdav enamuse aastast olin ma taimetoitlane just keskkonnast tulenevatest probleemidest. Sellega käis käsikäes ka pakendite oluline vähendamine meie igapäevases elus. Näiteks saatis mulle Britt Prantsusmaalt meigi eemaldamiseks lapid, mis on pestavad. kaks aastat hiljem on need viis lapikest ikka igapäevases kasutuses! Kohvitopsid asendusid termosega, veepudel oli endal alati kaasas. Muidugi ei ole ma siinkohal mingi pühak ja mu reegel, et ilma oma topsita kohvi ei osta, on vahepeal läinud vett vedama.
 |
| Paavli Angaari leiud- jakk 1€, kleit 70 senti |
Ma olen olnud kogu elu üpris juut ja see on keskkonnale siiani teinud väga suure teene. Ma ei näe vajadust vahetada mingit asja enne, kui ta on täiesti ära kulunud. Topiline pluus? Topieemaldajad on olemas, kui seda pole, siis vana raseerijaga saab edukalt topid eemaldada. Luitunud ja väsinud riided on ideaalsed mulle koduriieteks- elan ometi majas ja tihti toimetame aias, värvime midagi ja nii edasi. Nüüd suure kaalulangusega tuli mul välja vahetada sisuliselt kogu garderoob ja mul on hea meel, et enamuse mu vanadest riietest said koha sõbrannade riidekapis. Endale uued asjad soetan ma järgemööda, enamus on tulnud siiski Paavli Angaari müügist, kus hinnad on kuni 1€, ema riidekapist, Humana sendipäevadelt ja mõned üksikud asjad ka uuest peast kiirmoest. Mulle meeldib mõte, et kui ma ostan taaskasutusest endale pluusi mis sinna jõudes on korralik, püsib ta ka minul kaua korralik. Ja see on end täiesti ära tõestanud.
Üritan sama teha ka laste riietega. Ükspäev naersime, et Marteni püksid kuulusid algselt Andra pojale, siis Kätlini pojale ja nüüd on need meie käes. Ja siit edasi lähevad nad veel ilmselt ühe ringi, kui mitte rohkem, sõbrannade lastele. Marteni enamus pluusid ja suveriided ongi just nende kahe käest tulnud ning Rosannal on terve kapp riideid täis meie tuttava lapselapselt ning isa naise lastelt. Muidugi sinna hulka kuulub ka uuest peast kiirmoest soetatud riideid, sest üht spetsiifilist asja otsides ma lihtsalt ei jaksa minna kuhugi tuulama. Aga samas ei ole minu jaoks kunagi olnud oluline, et lastel oleks mingitsorti moega kaasas käivad riided. Kuna nad nüüd juba väga palju soovivad ise endale riideid valida, siis on pigem just äge näha mida nad välja suudavad mõelda. Ja nad on lapsed! Mis vahet seal on mis neil seljas on seni kuni neil on puhtad riided, ilmastikule vastavad riided ja mugav. Seega ma ei ütle, et ma olen super eeskujulik, aga lasteriiete puhul olen ma küll suutnud teha keskkonnale väikese teene ja ka iseenda rahakotile.
Ma hindan meeletult seda, et meie kodus oli sees palju tammepuidust mööblit. Asju, mis päriselt kaua kestavad. Samuti olen ma saanud nii häid ideid ja leide, mis on mulle ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid eurosid kokku hoidnud. Tahtsin ehitada uut terrassi, kuid tegime hoopis vanad lauad ümber, ehitasime kodus leiduvatest materjalidest uue aluskarkassi, kulu oli ainult kruvide, lihvimispaberi ja õli näol. Ja tulemus sai suurepärane! Samuti ehitasime terrassi jääkidest lastele mänguväljaku. Liumäe saime tasuta, kõik muu oli kodust leitud. Lasime aga lihvijaga kõik üle ja tulemus on neile täpselt paras! Kunagi ehk teeme asja ka visuaalselt ilusaks, aga see pole hetkel nii oluline. Laste siiras rõõm on number üks!
Hiljuti nägin, et Promotys on käimas kampaania, et promogem uusi
Enne asja soetamist mõtle, kas sa ehk saaksid seda kuskilt rentida, laenata või taaskasutatult osta. Näiteks kõiksugused fotoshootide jaoks riided on renditavad, ürituste korraldusel kasutatavad nõud, dekoratsioonid... Kõike saab! Ja su rahakott tänad sind meeletult nende asjade eest, samuti keskkond.
Täiesti teine teema on veel massiivne prügi maha loopimine. Mu peaaegu kolmesed lapsed käivad ja ohivad, et miks on prügi maha visatud ja viivad selle lähimasse prügikasti. Samas on täiskasvanud inimesed kellel ongi ükskõik mis saab auto aknast välja visatud jäätisepaberist. Mõtled küll, et täiskasvanu peaks rohkem mõistma selliseid asju, eriti kui on veel toodud välja faktiliselt, et see kahjustab meie planeeti, reostab keskkonda. Ja siis on väike kolmene kes teab lihtsalt, et see on vale ja suured inimesed on rumalad, et nad nõnda teevad. Nemad ei vaja fakte, nendele piisab teadmisest, et see pole okei. Miks me siis peame vanemale generatsioonile nõnda põhjalikult selgitama ja tõestama, et nende teod on suur osa sellest.. Hästi kurb on. Palun rääkige oma lähedastele seda, et enamus jäätmejaamad võtavad suurel hulgal asju vastu tasuta. Sa ei pea minema selleks prügi metsa alla loopima, kappe põletama või pesumasinat tee äärde jätma. Me viisime näiteks 2000kg telliskive ära jäätmejaama ja maksime selle eest viis eurot. Siin on näiteks Harku valla kohta tasuta äraviidavad asjad.
Loomulikult ei ole ma sugugi eeskujulik, sest aeg-ajalt rändab mu autosse ühekordne kohvitops (mida ma siiski kasutan ribadeks), suure januga ostan veepudeli poest, oma koti maha unustades olen ostnud kile- või paberkoti. Riideid olen ostnud emotsiooni ajel, seda kahetsenud ja selle ära andnud/edasi müünud ehk mõtlematut prügi tekitanud. Keegi pole ideaalne! Aga siiski omades häält, mis kajab tuhandeteni, võiks mõelda mille eest seista ja mida Sina ära teeksid sellega.
