Ma pole siia jõudnud kaks kuud ja see pole mu jaoks väga üllatav, sest elu on võtnud kuidagi tempo taas üles ning kõiksugune arvutis veedetud aeg on vabal ajal aina lühemaks jäänud. Mul on maailmatuma palju vlogi materjali mida ma endiselt pole kokku pannud, teen ehk ühe kokkuvõtva "meie september" vlogikese. Olgugi, et hektiline, aga mälestus on tore. Siinkohal mõtlen inimestele kes löövad kaasa vlogmasis- kas te võtate terveks kuuks puhkuse? Ei maga kogu detsember? Palkate monteerija? Mismoodi te suudate?
Nüüdseks juba poolteist kuud tagasi võtsin ma ette koolitee. Ma ei tea kas ma olengi seda varem avalikult jaganud, kuid 16-aastaselt olin ma olukorras kus pidin üsna ootamatult oma kodust välja kolima ja uue kooli endale leidma Tallinnas. Selleks hetkeks oli mul kaks valikut- täiskasvanute gümnaasium või Pääsküla Gümnaasium. Pääskülla ma ei tahtnud põhimõtte pärast minna, seal käis mu üks väga inetu kiusaja toona (nüüd mõtlen, et tõesti väga ratsionaalne põhjus, Raquel). Kuna täiskasvanutes on kool 3x nädalas, siis otsustasin ma tööle minna selle kõrvalt.
Peale aastat koolis käimist olin ma emotsionaalselt seal maal, kus tundsin vajadust kolida ära oma ema juurest. Nüüd loomulikult tunnen ma, et tegu oli rutaka, veidi liialt dramaatilise otsusega, aga sel hetkel oli see minule äärmiselt vabastav ja vajalik. Selleks hetkeks polnud mul õrna aimugi mismoodi oma arveid maksta või palju üldse võiks elektriarve olla. Reaalsus tabas mind üsna tugevalt ning see tähendas mu jaoks vajadust kolmel kohal tööl käimist. E-R 8-17 olin laos pakkija, peale seda tegin aeg-ajalt üht 2-4 tunnist lisatööd õhtuti poliitkampaania näol ning reede ja laupäeva öösel olin klubis baaridaam. Võite nüüd ise leida ajahetke kus kooli jaoks aega leida.
Otsus koolist ära tulla tuli äärmiselt raskelt, ma olin kurb ja vihane, eneses pettunud. Kellegile sellest rääkida ei julgenud ja häbi oli. Nüüdseks ma muidugi saan aru, et ma tegingi seda lõpuks ehk teistele, mitte iseendale. Oli paha tunne emale ja vanaemale pettumust valmistada, kordagi ei mõelnud ma, et ma seda enda nimel teeksin. Kui me Marekiga kokku kolisime, siis mingi aja peale kõiksugused rahalised probleemid laabusid, sest kahekesi korteri üüri ja toiduarveid maksta on ikka kergem, kui üksi. Loobusin mitmest töökohast ja sain inimese kombel omale aega. Kuid selleks hetkeks olin ma nii läbi, et kool tundus välistatud mulle.
Nüüdseks olen selle pettumusega teinud rahu ning olen saanud omale sihi mille nimel see lõpetada. Kui varasemalt ajas mind meeletult ärevile idee keemia õppimisest, sest ma lihtsalt ei oska seda, siis tänasel päeval tegin ma kolme nädalaga kaks keemia kursust hinnetele kolm ja neli, iseseisvalt kodus õppides. Reaalselt asjad aru saades. Ma näen, et palju asju on kättevõtmise asi ning tuleb võtta aeg ning keskenduda hetkeks. Ma lükkan kindlasti ümber väite, et täiskasvanute gümnaasium on lihtne. Ei ole! Iseseisvalt õppimiseks vajad sa palju distsipliini ja tahet, osasid teemasid tulebki toorelt tuupida ja proovida kuidagigi kursus läbi saada. Jah, mõned õpetajad on nende läbimise väga lihtsaks teinud, kuid mõndadega tuleb äärmiselt hoolikalt kodus kõiki töid ja ülesandeid teha. Näiteks keemias me ei pääse enne lõpuarvestusele, kui vahepealsed harjutused ja pisikesed tööd ei ole tehtud. Mis on äärmiselt mõistlik! Aga see tähendab ca 5h nädalas iseseisvat tööd.
Lisaks koolile olen võtnud kätte enesearengu veidikene suuremalt. Mingil põhjusel mina, mu tunded ja taju on jäänud täiesti tahaplaanile. Ma olen võtnud vastu eesmärgi toituda teadlikumalt ja teha rohkem taimseid valikud ning sealjuures mitte minna täiesti hulluks ja äärmuslikuks, nagu mul kombeks on. Ma kunagi jutustan koolist, pulmadest ja kõigest lähemalt veel ehk! Praegu asun oma kodutöid tegema, tsauuu
PS! Et minu igapäevastel tegemistel silma peal hoida, siis jälgi mind ka Instagramis @raquelpeeba
 | |
|
Peale aastat koolis käimist olin ma emotsionaalselt seal maal, kus tundsin vajadust kolida ära oma ema juurest. Nüüd loomulikult tunnen ma, et tegu oli rutaka, veidi liialt dramaatilise otsusega, aga sel hetkel oli see minule äärmiselt vabastav ja vajalik. Selleks hetkeks polnud mul õrna aimugi mismoodi oma arveid maksta või palju üldse võiks elektriarve olla. Reaalsus tabas mind üsna tugevalt ning see tähendas mu jaoks vajadust kolmel kohal tööl käimist. E-R 8-17 olin laos pakkija, peale seda tegin aeg-ajalt üht 2-4 tunnist lisatööd õhtuti poliitkampaania näol ning reede ja laupäeva öösel olin klubis baaridaam. Võite nüüd ise leida ajahetke kus kooli jaoks aega leida.
Otsus koolist ära tulla tuli äärmiselt raskelt, ma olin kurb ja vihane, eneses pettunud. Kellegile sellest rääkida ei julgenud ja häbi oli. Nüüdseks ma muidugi saan aru, et ma tegingi seda lõpuks ehk teistele, mitte iseendale. Oli paha tunne emale ja vanaemale pettumust valmistada, kordagi ei mõelnud ma, et ma seda enda nimel teeksin. Kui me Marekiga kokku kolisime, siis mingi aja peale kõiksugused rahalised probleemid laabusid, sest kahekesi korteri üüri ja toiduarveid maksta on ikka kergem, kui üksi. Loobusin mitmest töökohast ja sain inimese kombel omale aega. Kuid selleks hetkeks olin ma nii läbi, et kool tundus välistatud mulle.
 |
| Foto: Mona Õispuu |
Nüüdseks olen selle pettumusega teinud rahu ning olen saanud omale sihi mille nimel see lõpetada. Kui varasemalt ajas mind meeletult ärevile idee keemia õppimisest, sest ma lihtsalt ei oska seda, siis tänasel päeval tegin ma kolme nädalaga kaks keemia kursust hinnetele kolm ja neli, iseseisvalt kodus õppides. Reaalselt asjad aru saades. Ma näen, et palju asju on kättevõtmise asi ning tuleb võtta aeg ning keskenduda hetkeks. Ma lükkan kindlasti ümber väite, et täiskasvanute gümnaasium on lihtne. Ei ole! Iseseisvalt õppimiseks vajad sa palju distsipliini ja tahet, osasid teemasid tulebki toorelt tuupida ja proovida kuidagigi kursus läbi saada. Jah, mõned õpetajad on nende läbimise väga lihtsaks teinud, kuid mõndadega tuleb äärmiselt hoolikalt kodus kõiki töid ja ülesandeid teha. Näiteks keemias me ei pääse enne lõpuarvestusele, kui vahepealsed harjutused ja pisikesed tööd ei ole tehtud. Mis on äärmiselt mõistlik! Aga see tähendab ca 5h nädalas iseseisvat tööd.
Lisaks koolile olen võtnud kätte enesearengu veidikene suuremalt. Mingil põhjusel mina, mu tunded ja taju on jäänud täiesti tahaplaanile. Ma olen võtnud vastu eesmärgi toituda teadlikumalt ja teha rohkem taimseid valikud ning sealjuures mitte minna täiesti hulluks ja äärmuslikuks, nagu mul kombeks on. Ma kunagi jutustan koolist, pulmadest ja kõigest lähemalt veel ehk! Praegu asun oma kodutöid tegema, tsauuu
PS! Et minu igapäevastel tegemistel silma peal hoida, siis jälgi mind ka Instagramis @raquelpeeba
