Foto: Mona Õispuu

Nii nagu mina pulma planeerima hakates, googeldavad ilmselt väga paljud seda, kui palju pulm maksab. Mina tegin omale väga põhjaliku exceli tabeli kuhu panin lahtid "eeldatav" ja "reaalne. Ma pean ütlema, et see vahe oli lõpuks 4000(!!) eurot. Ehk siis ma panin ikka väga hullult puusse. Ma ei arvanud, et catering näiteks on niivõrd kallis. Lisaks ostsin ka kaks kleiti, sest ma olin vahepeal nii palju alla võtnud, et mu tagant korsetiga kleit oli ikka hiigelsuur mulle. Sain esimese müüdud, aga 200€ odavamalt kui ma selle ise ostsin. Seega vast ei tasu kaalulangetuse ajal kohe suure hurraaga kleiti ära osta.
Kuidas me kogusime selle summa?
Kihlumisest pulmapäevani oli veidikene alla 10 kuu ning raha hakkasime koguma koheselt. Suureks abimeheks oli meil ees olev "stardiraha", sest Marek oli äsja oma paadi maha müünud. See polnud sesmõttes väga suur osa, kuid ilma selleta poleks me augustis neid pulmi pidanud. Meie kalkulatsioonide kohaselt pidime me panema iga kuu kõrvale 30% oma sissetulekutest ning viimasel kuul panema kogu palga sisse. Lisaks tegime võimaluse korral suuremaid kandeid hoiusele. Muidugi paberil oli plaan eeskujulik ja tore, kuid elu tegi vahepeal oma plaane. Nimelt jaanuaris läks minu auto katki ja seda sellisel määral, et remontida seda ei olnud enam mõtet. Kuskil kaks nädalat vurasin ringi erinevate rendiautodega ja seejärel sain oma Skodakese kätte. Võtsin küll liisingu, kuid sissemaksu raha tuli pulma eelarvest laenata. Lisaks tekkis meil kevadel väga hea investeerimise võimalus ning ostsime endale korteri, mis oli ka üsna ootamatu, aga võimalusi arvestades vältimatu. Seega pole midagi nii, et sihti on ees ja saad veatult asja tehtud. Tänasel päeval ma ilmselt planeeriksin pulma üle aasta, et raha normaalses tempos koguda. Me olime väga stressis ja 3x palusin Marekil kõigile kirjutada ja pulmad canceldada, sest ma ei pidanud pingele vastu. Tundus palju rahulikum variant teha see ära kahekesi ja soodsamalt. Mul on hea meel, et ta mind ei kuulanud :)


Kui palju me saime soodukat ning kuidas küsida teenusepakkujatelt odavamat hinda?
Näiteks videograafi saime me kampaania korras -50%, sest broneerisime ta detsembris ja tal oli kolmele esimesele hea soodustus. Toitlustuse ja laudade/toolide rendi pealt küsisin kohe -20% mille ma ka sain. Helitehnikaga olid Marekil mingid omad diilid ja kohekindlasti me nö letihinda ei maksnud. Lillede arve oli algselt suurem, kuid kuna florist on Mareki sugulane ja meie pulma külaline, siis oli see osa kingist. Samuti näiteks soeng ja meik olid kingitusena tehtud. Ühesõnaga mina julgustan inimesi, et küsida mingit soodustust! Ei tasu hulluks minna, aga -10% antakse üldiselt üsna kergelt ja 1000€ pealt on see juba väga suur summa.

Kui palju kingitakse pulmas raha? Mida kingitud rahaga ette võtate?
Meie arvutasime kogu saadud kingiraha ja jagasime selle külaliste arvuga, summa tuli peaaegu 50€ per inimene mis on üldiselt ka väga levinud keskmine summa. Algselt oli meil plaanis 100% kogu pulma summa enne pulma kokku saada ning kingituste eest reisile minna, kuid kuna ma panin väga suure summaga ennustuses mööda, siis kingiraha läks pulmade katteks sajaprotsendiliselt. Aga pole hullu! Saame ikka reisile ehk peagi :)

Palju kulus alkoholi?
See oli ka minul üks googeldatuim küsimus ja ma arvan, et seda ei ole väga laialt lahatud. Meil oli tervitusjoogiks prosecco, hiljem valge ja punane vein, viin ning erinevad mahlad, bändi ajal õlu ja Öuna limonaadid. Kokku kulus 135 inimese kohta: 36L viina, 57L valget veini, 6L punast veini, 36 x 0,7L prosecco, 96 x 0,33L Corona, 48 x 0,33L muud õlut, 24 x 0,33L Öun limonaadi. Ja ma pean tõdema, et meil jäi alkoholi meeletult üle. Kui ma ei eksi, siis 34 liitrit viina, mille me maha müüsime ning ca 24 liitrit punast veini ja 15 valget, mida me vaikselt oma sahvrist tühjendame raskematel päevadel.

Ilmselt osadel inimestel käivad silmad kukla taha ära, et miks ma räägin rahaasjadest avalikult. Aga teate kui närvi mind ajas pulmi korraldades see, et keegi mittemingit ümmargust summat isegi välja ei ütle?! Ma ei avalda ühegi teenusepakkuja kohta konkreetset hinda, vaid üleüldiselt erinevad üldised alad. Mul on ausaltöeldes julm seda summat vaadata, sest ma ei suuda uskuda, et me selle päriselt kokku saime ja kusagilt raha ei laenanud. Nüüd tundub igasugune kogumine üsna lihtne selles mõttes, et ma näen meie võimekust raha kõrvale panna. Muidugi ma ei ütle, et see oleks kerge olnud- ma olin korduvalt õnnetu ja vihane, et ma endale sellel perioodil midagi ei saanud lubada. Kui ma septembris omale Kaubamajast 50€ eest vajalikud meigitarbed ostsin, tundsin ma end nagu Siberi rahaboss, kes enda peale hullult laristas.

Mainisin ühes postituses, et olen taas gümnaasiumi tee ette võtnud. Nüüdseks on kooli algusest 2,5 kuud möödas ja mingisugune rütm ja loogika on paika saanud. Mu keemia õpetaja muidugi armastab kontrolltöö avada reedel ja tähtajaks panna esmaspäeva õhtu- 99% ma teen selle kaks tundi enne tähtaega alles ära, sest ma ei tule selle peale ka, et nädalavahetusel oma arvutit avada. See selleks!

Kooli iseenesest registreerimine on lihtne- lähed aga dokumentidega kohale ja kõik. Mul oli eelmises koolis olukord, kus kanti 11ndasse üle ka siis, kui 10.klassis oli tegemata jäänud kogu keemia. Öeldi, et 12 lõpuks peab tehtud olema, vaata ise millal teed. Lebo? Toona oligi. Aga uude kooli minnes sõlmiti minuga üksikaine leping, mis kohustas 18.oktoobriks kõik puudulikud kursused sooritama ning alles siis võeti mind nimekirja vastu. Muidugi osalesin ma tavatundides, et nimekirja sisse saades mitte teistest maha jääda. Lisaks on uues koolis 10.klassis kohustuslik aine "Elukestev õpe" ehk siis midagi psüholoogia sarnast. Kuna ma eneseanalüüsis teoorias kõva käsi, siis sellega läks mul kergelt. Aga no see keemia... Ma ei osanud selle aasta septembrini isegi võrrandite tasakaalustamist, mis justkui peaks olema keemia üks alustalasid. Mis on elektron? Neutron? No idea! Põhikoolis ma ei osanud midagi, aga õpetaja pani mulle kolmed välja, et ta minuga suvetööl olema ei peaks- ma olevat hirmus tüütu inimene :D


Nüüd võtsin vaikselt kõik ette, koostasin hullult konspekte, kordasin kuni asi oli selge ja enne edasi ei liikunud. Seletasin Marekile pikalt ja laialt, et kas mu teadmised tunduvad reaalsed ja loogilised. Olin muidugi endas lõpuks pettunud, et kursused tulid 3 ja 4. Aga arvestades seda, et ma tegin selle praktiliselt kolme nädalaga ära ning omasin null teadmist varasemalt keemiast, on see päris okei saavutus. Nüüd 11.klassi keemia puhul on hinded üsna okeid- kuus viite ja kolm nelja.

Minu energiat võtavadki vast reaalained kõige enam, sest ajaloolised ja keelelised ained suudan ma kuidagi märkamatult ja jooksvalt ära teha. Need on mu jaoks lihtsalt niivõrd lihtsad. Mul sai mitmeid aineid ka üle kantud ehk siis mõningad koolipäevad on väga lühikesed. Mis on muidugi super, sest ma saangi keskenduda ainetele mis mulle veidikene keerulisemad on. Lõppkokkuvõttes on mu peamine eesmärk lõpetada kool nii, et keskmine hinne oleks lõputunnistusel vähemalt neli ning riiklikud eksamid sooritatud üle oma kooli keskmise.

Õppeained iseenesest ei ole rasked kui sul natukene nupp nokib. Küsimus on siin pigem aja leidmises pere, töö, sõprade ja trenni kõrvalt. Tõsi, ma tunnen, et ööpäevas võiks 2x rohkem tunde olla, et kõik asjad tehtud saada. Eks iga klaas ei saagi alati täidetud olla, 100% ühele asjale pühendades tuleb natukene muu arvelt järgi anda. Aga mind on õnnistatud väga mõistliku tööandjaga. Nimelt saan ma kord nädalas "koolikontori" päeva ehk saan osaleda oma koolitundides ning enne kooli, vahetundides ning õhtuti pean oma töö ära tegema. Ma olen ausalt niivõrd tänulik sellise võimaluse eest! Need päevad on vaimselt kõige raskemad, sest ma tunni ajal pidevalt kontrollin oma meile ja olen mures, et ehk on see taak teistele, et ma kohemaid kättesaadav pole kord nädalas. Aga ilmselt ma mõtlen väga üle seda asja! Kuna ma juba töövestlusel selle teemaks tõin, et sügisel ilmselt kord nädalas peaksin koolis viibima, siis on kõik algusest peale sellega arvestanud.

Meil on koolis olemas ka lastetuba ehk sul on võimalus viia laps(ed) kuni kolmeks tunniks tasuta hoidu ja sellel ajal ise kooliga seonduvad asju teha. Ma pole ise kordagi seda teenust vajanud, sest lapsed on päeval lasteaias. Aga nii tore on näha, et täiskasvanud õppijatele on kõik võimalused leitud. Kõiki koolitunde ilmselt selle perioodi sees läbida ei jõua, kuid kiiresti mõned tööd vastata ning konsultatsioonis käia küll. Mina olen näiteks e-õppel ja käin kord nädalas koolis ehk enamus asju on kodus tehtavad, kontakttunnid ongi reaalselt tööde vastamiseks ja konsultatsiooniks.

Mulle on kirjutanud Instagrami vahendusel nii paljud inimesed, et nemad ei taha sellest avalikult rääkida ja et ma olen väga julge, et tunnistan avalikult oma gümnaasiumi õpinguid. Aga mina ei näe seal midagi häbiväärset! Sel ajal, kui ma gümnaasiumi pooleli jätsin, keskendusin ma ellujäämisele kolmel töökohal rügades, seejärel tulid juba lapsed ja oma kodu loomine. Ma ilmselt olin ka piisavalt kärsitu, et uuesti see tee ette võtta. Aga see on ka väga okei, sest vanusega kasvab ka teadlikus ja püsivus. Mu meelest peaksid üha enam täiskasvanud õppijad rääkima oma edulugudest, mõtetest ja ka keerukatest olukordadest. See teema ei tohiks olla häbiasi, vaid julgustuseks kõigile, kes seda teekonda ette tahavad võtta. Kahjuks erinevalt põhikoolist ei ole täiskasvanute gümnaasiumi puhul võimalust kuidagi läbi kulgeda seda kooli, nagu mina Kohilas omal ajal tegin. Siin oled sina 100% enda eest vastutav, keegi ei tuleta sulle meelde kehva kursusehinnet, ei küsi miks sa koolis ei käi.

Meie pulm leidis aset 16.08.2019, Rehe Küünis ja külalisi oli kokku 135. Ulme number!
Sättisime me end oma kodus ja olen nii rõõmus selle üle- tulevikus on täiesti hindamatu vaadata pilti oma pulmakleidist, mis ripub minu kodu õunapuu otsas. Mõnus oli, et hommikul tulid sõbrannad kohale koos iluhaldjaga, olin neilt palunud ka tuua veidikene snäkke ja mimosa materjali, sest ise hommikusöögi tegijat minust ei olnud. Muidugi neid snäkke sõin samuti üsna raskelt- mingisugusest miniärevusest oli ikka isutus. Marek lahkus ca 9.30 paiku, läks sõbraga koos juuksurisse ning see oli ka viimane hetk kui me üksteist nägime enne altarit. Ca 11 paiku saabus fotograaf ja videograaf kes omaette toimetasid, meie lihtsalt kuulasime Nublut, lobisesime ja sõime, samal ajal võeti tüdrukud ette ja tehti nad kauniks. Ma vahepeal suutsin isegi peaaegu magama jääda diivanil kössitades!

Kõik möödus ulme kiirusel ning varsti oligi aeg autosse istuda ning pulmakohta sõita. Marek lahkus ca 30 minutit enne mind. Tagantjärgi kuulsin, et tema autojuht oli terve aja survestanud teda põgenema, jätma pulmad ära jms... Väga hull asi mida pulmapäeval kuulda! Meie juht oli tore ja armas, kui ma ise enne altari ette sõitmist suurest närvist palusin tal minema sõita, siis õnneks ta mind kuulda ei võtnud.


Meie otsustasime, et esimest korda kohtume me altari ees ning peale õnnitlemist ning paari pilti suundume tunniks ajaks lähedal asuvasse aplakafarmi ilupilte tegema. Tseremoonia oli muidugi vaimselt nii väsitav ja ärev, ma ei suutnud oodata, et see läbi saaks ja tekiks natukene vabam õhkkond. Lisaks ma hoidsin nii kramplikult oma lilledest kinni, et ma mõtlesin, et need peagi purunevad! Ma ei julgenud kordagi külaliste poole vaadata, sest mul oli meeletu hirm, et kedagi nutmas nähes ma ei suuda ise pisaraid seisma saada. Kui õnnitlemine algas ja ma nägin oma suurt tugevat isa nutmas, siis me Marekiga mõlemad ei saanud enam emotsioone tagasi hoida. Mina küsisin järjest uusi salfrätikuid, sest pisarad ei saanudki otsa.

Minu jaoks on hästi huvitav kuidas inimesed väidavad, et pulmapidu möödub kiiresti, sa oled nii närvis ega naudi, märkad väiksemaid vigu jms... Ma ausalt öeldes võin käsi südamel öelda, et see pidu kestis neli päeva mu mälestustes, ma nautisin igat hetke, igal pildil kõkutan naerda ja tol hetkel tundus kõik olevad ideaalne, miski ei läinud valesti. Okei, keset bändi esinemist kadus kogu valgustus ära, aga see sai nii kiiresti lahendatud, et ma ei mõelnud kordagi sellest kui nihu läinud asjast. Pigem naljakas ja õppetund, et aruvti ei tohi olla interneti võrgus, see loll hakkab veel update tegema oma peaga.


Jagan natukene ka teenusepakkujaid:

Dekoraator ja pulmakorraldaja pulmapäeval: Aventuur
Tegu on imeliste tüdrukutega ja nad said kõigist mu ideedest üheselt aru, suutsid pulmapäeval kõigile küsimustele vastata- ka kõige lollimatele. Näiteks küsis üks üsna purjus külaline, et mis pidi P tähte kirjutatakse.

Meik ja soeng: Gerli-Maigret Kuhi
Maigret suudab alati nii kaunist ja loomuliku meiki teha, temaga ei saa iial alt minna! Kuna ta oli meie pulmas ka külaline, siis oli tore vahepeal oma nina lasta puuderdada. Meik püsis nii kaua ilusana, et ma olin järgmine päev ka peaaegu üsna kaunis.

Fotograaf: Mona Õispuu
Kõik siin postituses leitavad pildid on tema tehtud ning ma olen ilmatuma tänulik, et ma tema kasuks otsustasin. Ta on inimesena nii vahva, soe ja naljanina. Meil koostöö sujus väga hästi ja pildid minu silmis on tõesti ilusad!


Videograaf: Rahu Film
Tore oli, et meie jäädvustajad olid juskui kummitused- kordagi ma ei näinud ega kuulnud neid, et keegi kuskil midagi kindlat moodi tegema peaks või kuhugi vaatama. Video saame kätte detsembris, ma olen väga elevil!

Pulmaisa ja tseremooniameister: Margus Luik
Margus oli minu sõbranna pulmas aastaid tagasi pulmaisa (näed, lausa postitus sellest siin), ja ta oli väga professionaalne ning mulle tundus ta ka meie seltskonnaga sobivat. Ja nii oli! Ta oli väga täpne, tähelepanelik, andis mulle häid ideid, suutis väga hästi rahva tuju üleval hoida. Tseremoonia viis ka tema läbi ning see oli nii südamlik ning kaunis!


Florist: Vabaduse Lillepood
Ma olin üsna ebatavaline pruut- ütlesin lihtsalt, et soovin ilusaid lilli. Marge suutis täpselt mu visiooni täita ja rohkemgi veel!


Lauad ja toolid: Funrent
Suhtlus algas detsembris ning jaaruaris tasusime ettemaksuarve 30% ulatuses. Juuli lõpus panime paika lõplikud laudade ja toolide arvud ning täpsustasime üle, et tuleme kaubale järgi neljapäeval. Neljapäeval kell 10 jõudis Marek sinna ning talle anti teada, et need toolid pidid valmis olema reedel, et neid tänasel päeval pole. Saime asenduseks kallimad toolid, kuid transpordi osas need enam meie enda autosse ei mahtunud ning nad lubasid oma transpordi organiseerida sest tegu oli nendepoolse veaga. Olime arvestanud, et probleemiga tegeletakse kohe, sest toolid pidid olema hiljemalt kell 2 paigas ja peokohast meie lahkuma 18.00. Toolid jõudsid meieni alles 19.00, lahkusime 22.00. Olgugi, et ma olin üsna vihane üks päev enne pulma, siis suutsid nad probleemi lahendamisega hakkama saada. Kõigil juhtub!


Tort: Minu Lemmik Patueine
Kristiina ja Stanislav on nii armsad ja soojad inimesed! Jälgisin Kristiinat ammu enne pulmi ning teadsin kohe seda planeerima hakates, et ma tellin tordi nende käest, ma isegi ei võtnud hinnapakkumisi mujalt! Tordidegusteerimise õhtul pidin ma end peaaegu surnuks sööma, kõik maitses niiiii hästi. Meie valisime lõpuks üsna moodsa ja lihtsamapoolse koogidisaini, sisuks oli apelsinibiskviit ja granadillipüree + toorjuustuvaht. Töö kiire ja korralik ning tort oli tõepoolest imeline!

Ametimärgid: Mäerand Grupp
Minu sooviks oli saada üsna lihtsad puidust ametimärgid ning nende kaudu leidsin toredad jõuluehted, mille palusin hoopis ametimärkideks omale teha. Puidust ametimärk on palju vastupidavam ja meeldejäävam, kui papist/paberist, mida ma olen ka laialt kasutusel näinud.


Kutsed: Aliexpress
Mina olin arvestanud kutsetele maksimaalselt 170€, aga kui sul on vaja välja saata ca 80 kutset, siis selle summaga võid sa tõesõna kuu peale käia. Ma otsisin mitmeid Eesti tegijaid kuid ilmselgelt on käsitöö äärmiselt kallis! Lõpuks avastasin ühe Aliexpressi poe mis müüb pulmakutseid, polnud tegu laialt levinud poekesega, aga siiski mulle tundus usaldusväärne. Isegi sisulehe disainisid nad mulle etteantud teksti järgi eestikeelsena. Mul kahjuks ei ole endal ühtegi pilti kutsetest, aga need tõepoolest  vastasid pildile!

Bänd: Terminaator
Kas see vajab rohkem selgitust!? Väikesest peale on minu üheks lemmikuimaks bändiks olnud just nemad, kuuene Raquel ärkas hommikul vara seetõttu, et just Termika lugusid kuulata. See oli meie ühine suur unistus ning otsustasime, maksu mis maksab, nad endale esinema saada. Enne pulmi kuulsin nende käest, et ega nad väga pulmi ei tee. Samuti pulmapäeval Jaagup rääkis, et miski temas pani soovima see esinemine vastu võtta. 4B laulu ajal ma lihtsalt ulgusin nutta, sest see kõik tundus nii uskumatult ilus. Hiljem tagaruumis nendega juttu rääkides selgus niimõnigi kokkusattumus- nimelt temaga samal ajal käis koolis Raqueli nimeline neiu, kes oli üsna meeldejääv ja ajas paljude poiste pead segi. Nali on selles, et selle sama neiu järgi sain mina oma nime ja tegu oli minu ema klassiõega!


Peokoht: Rehe Küün
Kui su pulma on kutsutud 160 inimest, siis see tõmbab Harjumaa mõistes peokohtade valiku VÄGA kokku. Ja küünipulm oli alati minule tundunud ideaalne. Peokoha perenaine oli väga soe ja armas, kõik vajalik oli olemas ja otseseid probleeme meil ei esinenud. Väljas oli nii palju erinevaid kohti kus hängida, sees oli parajalt ruumi istumiseks ja kogul rahval tantsimiseks.

Kleit: Bertini, kleidisalong Riias
Jalanõud: AirForce1
Mareki ülikond: H&M
Rosanna kleit: Ted Baker
Marteni riided: Pluus ning traksid H&M, püksid Paavli Kaltsukas
Sõrmused: Mareki oma Goldtime, minu oma Eesti Juveel
Cateringi firma toitudega jäin ma väga rahule, aga kuna väikeste etteheidete peale sain ma selle ettevõtte projektijuhilt telefonis sõimata ja hiljem ka väite, et rikkusin tema sünnipäeva ära, siis siinkohal ma seda ettevõtet välja tooma ei hakka. Minu silmis oli see väga ebaprofesionaalne käitumine.

Aga üleüldiselt oli pidu ülimalt äge, seda on raske sõnadega edasi anda. See oli mu elu üks ilusamaid, meeldejäävamaid ja rõõmsamaid päevi. Ma ei ole olnud nii õnnelik väga kaua, mu ümber olid minule armsad inimesed, nii palju juhtus naljakaid ja ettearvamatuid asju. Tõsiselt suur-suur kummardus kõigile! Ja aitäh Marek, et sa otsustasid minuga koos seda pikka teekonda kõndida. Need on olnud väga kaunid viis aastat ning usun, et umbes 50 on veel tulemas!

Kõikide piltide autor on Mona Õispuu