Tai 2020- kogemus ja hinnad

By Raquel - 14:55


Juba enne pulmi rääkisime me ideest minna pulmareisile kahekesi. Kuna pulmad võtsid meeletult aega ning ka raha, siis lükkus selle planeerimine pidevalt edasi ja ma ei osanud väga isegi unistada sellest, et me selle suudaks teoks teha. Lõpuks panime plaani teostada reis 2020 aasta alguses, sest siis on lapsed ka oluliselt suuremad ja saavad asjadest paremini aru. Samuti on siis piisavalt aega reisi jaoks raha kõrvale panna! 

Reaalselt reisi planeerima hakkasime me alles detsembris. Kaalusime mitme erineva sihtkoha vahel- Tai, Vietnam ja Indoneesia. Mina eelistasin Indoneesiat, Marek Taid ja Vietnami. Kõigil neist on oma võlud ja valud, aga peale pikemat hindade võrdlemist osutus valituks Tai. Seal on toredaid vaateid ja võimalusi, toit on hea ning hinnad majutuse ja lennupiletite osas väga taskukohased. Me hakkasime hoidma silma peal erinevatel pakkumistel ning avastasime enda jaoks Briti lennufirma Tui, kes korraldab lende läbi Rootsi ja Soome. Kuna ma sain jaanuari alguses koondamisteate, siis panimegi puhkuse paika selle järgi, et vahetult peale minu töö lõppu lendame me ära. Lennupiletid kavatsesime soetada viimasel hetkel, sest hinnad langesid kuupäeva lähenedes ja meie eesmärk oli võimalikult soodne diil saada. Samuti andis see meile võimaluse SOS olukorras reis ära jätta ilma suuri kaotusi omamata. 

Rääkisime pikalt lastele, et me läheme kahekesi reisile. Rääkisime täpsemalt sihtkohast, kuidas me sinna saame, et me oleme pikalt ära ning igatseme neid meeletult sel perioodil. Leppisime kokku igal õhtul videokõnet teha ning rääkisime neile põnevatest seiklustest mis neid ees ootab vanavanematega. Lõpuks oli juba igaõhtune küsimus, et millal ometi nad saavad meie vanemate juurde minna. Me ise olime veidikene mures videokõnede pärast, et ehk see muudab nad kurvaks.

Uskumatult kiiresti jõudis kätte veebruari algus ning meie reisini olid jäänud loetud päevad. Jätsime lapsed lasteaiast koju ning veetsime nendega viimase nädala kodus ja lasime neil puhata ning võimalikult palju meiega koos olla. Päev enne äralendu viisime lapsed oma vanemate juurde ning neil oli täiesti ükskõik meie lahkumisest, sest neil ootasid oma ägedad seiklused ees. Mina nutsin kohe ukse sulgedes ja ei suutnud esimese hooga isegi autoga sõita. Ma tundsin end kõige kehvema ja isekama emana maamunal. 

Reisil olles lastega suhtlus oli väga sujuv. Igaõhtune, vahest suisa kaks korda päevas videokõnede tegemine oli parim idee. Me näitasime neile ümbrust ja rääkisime kõigest mida me teinud oleme. Samuti tegime me neile jooksvalt videosi mida nad vaadata said vanematega. Näiteks lennujaamas näitasime enda ja teiste lennukeid, see oli kindlasti Marteni kõige lemmikum video. Nad olid väga rõõmsad, rääkisid enda seiklustest ning kordagi ei näinud me kurbasid nägusid. Samuti vanemad rääkisid, et kordagi ei olnud nukrutsemist või pisaraid meie äraoleku pärast. 

Reis ise oli suurepärane! Ma sain loomulikult esimestel päevadel korraliku toidumürgituse ja olin terve päeva voodis. See oleks olnud väga mõnus välja puhkamise koht, aga meie esimese hotelli voodi oli nii kivikõva, et isegi põrandal magamine tundus mugavam. Õnneks on Tais kõigis apteekides väga tugevad rohud selliste asjade vastu, Gastrol oli näiteks üks mida mina proovisin ja see toimis väga kiiresti. Natukene isegi kahju, et Eestisse kaasa seda ei ostnud. Tänu sellele oli kogu reisi periood mu magu väga tundlik ja ma ei julgnud paljusid asju süüa. Selle tulemusena võtsin ma sentimeetrites väga palju kahe nädalaga alla, aga nõrkus oli meeletu. Ma ei lasknud end üldse sellest häirida, sest me tegime kõike oma tempos- hommikusöök, veidi päikest, rolleriga poolsaare avastamine, kiire lõunauni, õhtul jälle ringi käimised erinevates paikades. 

Esimese nädala veetsime me Patongis, mis on teada tuntud peolinn. Seal on küll väga toredalt kõik käe-jala juures, aga väga väsitav. Hinnad on teiste kohtadega kallimad ning inimesi on meeletult. Minu soovitus on kõigile, kes kunagi Taisse on minemas, sõita välja oma linnakesest ja lihtsalt avastada ümbrust! Teel võib kohata väga ilusaid kohvikuid, vaateplatvorme, randasid ja vaateid. Meie sõitsime ringi rolleriga mis võib esmapilgul tunduda väga hirmutav ja ohtlik, sest liiklusreegleid seal väga ei tunta ning liiklus on vasakpoolne. Ei tasu end ja teisi ohtu seada, kui tunne on ebakindel rolleri roolis. Ja kindlasti ärge unustage rahvusvahelisi lube Eestist kaasa võtta! Need maksavad Maanteeametis 30 euro kanti. Nende puudumisel teeb politsei väga agaralt 15 euro kanti trahvi ning väga tihti on linnapiiridel reidid nende kontrollimiseks. Teise nädala veetsime me Phuketi linnas, mis on võrreldes Patongiga palju puhtam, vaiksem ning ütleks isegi, et ilusam. Nimelt see linnake on väga laheda Kuuba hõnguga ja iga tänavanurk on omaette vaatepilt. Kuna meie hotell asus kiirtee ääres, siis jõudsime me kõikjale väga kiiresti kohale. Miinuseks oli puudulikud läheduses olevad poed, kuid toidupoodi oli meil rolleriga vaja sõita kuskil viis minutit ja toidu osas aitas meid aeg-ajalt välja ka kohalik toidukuller Grab. Nimelt sellega toidu koju tellimine maksab kõigest 0,3€!


Tais on väga populaarsed erinevad turud ja minu soovitus on panustada ainult ühele korralikule turu päevale, mitte neid iga õhtu väisata. Kaup on kõikjal enamjaolt sama, samuti hinnad. Meeletutes hordides asju meie tagasi ei toonud- mõned kookoskausid endale ja sõbrannadele kingiks, üheks soolaleivaks erinevaid maitseaineid, nimelised võtmehoidjad ja kohalik Red Bull, vanematele sallid ja kobra salvid liigesevalude vastu, kuivatatud puuvilju, lastele tõime ühed kommid ning Elsa kleidi ja jalkariiete komplekti. Tais on budism väga väga au sees ning igal nurgal müüakse Buddha kujusid, kuid nende riigist välja viimine ilma eriloata on ebaseaduslik ja lugupidamatu nende usu suhtes. Ilmselt seal on ka suuruste osas eritingimused, kuid see oli väga põnev fakt minu meelest. 


Minu jaoks kustumatuimad mälestused reisilt olid Similiani saare reis, kus me saime näha kauneid helesinise veega randu, snorgeldada, nägime maailma kõige suuremaid nahkhiiri (kui googeldada Flying fox ehk lendav rebane, siis saate pilte näha!). Ya Nui rand, kus me kayakiga ringi sõitsime, snorgeldasime ja lihtsalt nautisime hetke. Kookose saar, mis oli päris kaluriküla ja kohalik elu. Leidsime austraallaste pisikese rannabaari, kus võrkkiiges lamades justkui aeg seisis. Kohalik turg nimga Chillvas, mis meenutas meie Telliskivi loomelinnakut. Seal oli enamasti ainult kohalikud, lai valik erinevaid toite, suur riiete turg koos väga huvitavate ehetega, elav muusika ja väga õdus meeleolu. Ja muidugi ei tasu unustada poksitrenni! Ma olin väga õnnelik, et meil see võimalus avanes ja sain oma tehnikat nii palju arendada. Nimelt ma olen viis kuud juba tegelenud poksi ning hiit treeninguga Eestis. Samuti suur Buddha kuju oli väga võimas vaatepilt ja soovitan kõigil seda külastada kes sinna satuvad. Panen siinkohal ka kõigile südamele, et palun ärge minge erinevatesse tiigri, elevandi või loomaparkidesse. Neid loomi koheldakse täiesti kohutavalt ja kindlasti ei tohiks seda ettevõtmist rahaliselt toetada. Mööda sõites elevandi seljas sõitu pakkuvast pargist pidin ma peaaegu nutma hakkama, sest vaesed loomad olid kettidega aheldatud ja silmnähtavalt räsitud.

Koju tagasitulek oli minule kõige oodatum hetk viimastel reisi päevadel. Nimelt kolm päeva enne tagasilendu tekkis mul talumatu igatsus laste järgi. Viimasel õhtul tellisime õhtusöögiks me endale tuppa oma lemmikut suppi, kuid midagi oli sellga valesti, sest ma veetsin paarkümmend minutit tualetis potti kallistades. Tundsin väga suurt hirmu, et nüüd oksendades peaksin lendama, kuid see õnneks läks väga kiiresti üle! Tundub, et soov koju jõuda oli võimsam kui haigus. Ma unistasin kogu aja, et koju jõudes ootaks meid ees mõnus lumi ja ehe talv ning selle ma ka sain! Minu ema tuli meile lennujaama vastu kauaoodatud kiluvõileibadega ning auto järgi minnes oli Mareki ema teinud kartulit ja hakkliha kastet- toit, mida ma tavapäraselt kunagi ei söö, aga reisilt naasedes on täiesti asendamatu. Lapsed olid veel viimast ööd maal minu isa juures, plaanisime end välja puhata ning hommikul värskelt neile järgi sõita. Eriti arvestades ilma ja libedust oli see kõige õigem otsus. Kodus ootas meid ees kõiges kolm soojakraadi, seega Marek istus kella kaheni öösel üleval ning küttis kodu. Mina magasin dressides kahe teki all ja radika ääres. Turvalisuse ja elektri kokkuhoiu mõttes lülitasime me välja põrandakütte ning õhksoojuspumba. 

Hommikune plaan pikalt magada minul ei õnnestunud, sest juba kell seitse avasin ma silmad ning pakkisin kohvreid lahti, koristasin kodu ja hakkasin väga varakult lastele järgi sõitma. Marek pidi koheselt tööle tagasi minema ja sõit tuli ette võtta üksi. Nautisin lumiseid vaateid, oma autoga sõitmist ja head muusikat. Suurepärase tujuga maale jõudes ootas mind ees rõõmust kisendav Rosanna, kes ei suutnud alguses uskuda, et ma tagasi tulin. Tuppa minnes Marteni põhiliseks mureks oli see, et kas ma ikka näen kuivõrd armas kutsikas neil seal on. Nimelt ta ei teinud teist nägu isegi mu saabumisest! Ka kõik meie videokõned temaga olid ainult koerast. Mul on teda Donnaga vaadates niivõrd kahju, et me endale Mareki astma tõttu koera pereliikmeks ei saa võtta.


Kodus ootas meid ees tavapärane elutempo ja väikene puhkus. Nimelt seoses maailmas lahvatanud koroona viiruse hirmu tõttu jäime me nädalaks koduseks juhuks kui peaksime haigestuma. Lastele oli väga keeruline selgeks teha, et miks nad lasteaeda juba ometi tagasi ei saa, olid nad ju sealt terve kuu puudunud! Lisaks oli see kõik vajalik ka meil kodusesse rütmi saamiseks. Nagu ma ka arvasin, siis lastele mõjus meie eemalolek. Marten, kes muidu on väike aktiivne pätu, oli vahetatud justkui rahuliku ja väga sõnakuuleliku poisi vastu. Rosanna, kes enamasti on mõistev ja vaikne preili, oli kasvatanud sarved endale ning pani meid proovile kõigil võimalikel viisidel. Ma sain aru, et tegu on piiride kompamisega ja pisikese solvumisega, et me ära käisime. Eks vanavanemate juures on ka elu veidikene teine ja võimalus saada kõiki soovitud asju kordades suurem, kui kodus.

Kokkuvõttes ma läheksin kindlasti veel ilma lasteta kunagi reisile, kuid ma pole kindel, et nii pikaks. Järgmine reis on meil plaanis ette võtta koos nendega ning ideaalis isegi suurema sõprade seltskonnaga, et saaks vahetustega mõnel õhtul üksteise lapsi jälgida või et igapäevane kulgemine suure kambaga lihtsamaks teha. Kas järgmine või ülejärgmine talv tahaksin ma ideaalses maailmas Indoneesiat koos nendega avastama minna. Reisil olles tundsin ma igal sammul mõtet, et oh oleks ometi meie lapsed ka siin- milline elamus see neile oleks!


Natukene ka rahast, sest see on hirmus põnev teema!
Tallinn-Stockholm-Tallinn lennupiletid 122,5€ ühele
Stockholm-Phuket-Stockholm lennupiletid 345€ ühele
Esimene nädal selles hotellis 186€ kahele
Teine nädal selles hotellis 207€ kahele
Kahe nädalaga kulunud raha toidule, rollerile, trippidele, väljas käimistele ja shoppamistele 1185€


Postitus on kirjutatud vahetult peale reisi, veebruaris.

PS! Et minu igapäevastel tegemistel silma peal hoida, siis jälgi mind ka Instagramis @raquelpeeba 

  • Share:

You Might Also Like

0 comments

Palun jää viisakaks!